Nahahooldus peaks olema nii hea, et see kõlbab ka söögiks. Ja ma ei mõtle siinkohal kiirtoitu.

Nahaallergia. See tegi minust selle, kes ma praeguseks professionaalselt olen.

Kõige hiljutisem, mida lugesin. Hetkeseisuga Blaine Hardeni kirjutatud „Escape from Camp 14“.

5-aastaselt lauljaks, 9-aastaselt sõduriks, 14-aastaselt tehasetööliseks. Viimane ma põhimõtteliselt hetkel olengi.

Kehvad koostised ning ülehinnatud tooted.

Loomingulisuse ning innukuse.

Rohkem.

Juust.

Ma olen vaatleja. Ma imetlen ajatut ilu, mis ei saa kunagi eksisteerida ilma tugeva isiksuseta.

Ma ei mäleta ühete konkreetset sellist kogemust.

Hea toote halb disain.

Jean-Pauli „Sartre La nausée“.

Enamvähem selleks, kes ma praegu olen. Arvan, et ma vastan nendele ootustele, mis mul väiksena olid.

„Miks“ - alates 4 aasta vanuselt.

Täiuslikkuse otsimine.

Hea uni.

Kui otsustasin peale 17 aastat poisipead omale juukseid hakata kasvatama.

Turunduse tarbeks välja mõeldud võlts lood.

Armastuse lugemise vastu.

Clarissa Pinkola Estesi raamat „Women Who Run With The Wolves".

Loomaarstiks. Ma muutsin oma meelt kui mulle öeldi, et sellel ametialal näeb alati rohkem valu kui armsust.

„Ma pean selle üle järgi mõtlema“. Päriselt ka.

Filmid.

Funktsionaalsus. Ma proovin vähesega hakkama saada.
Ilu on segu enesekindlusest, intelligentsusest ning heast südamest. Meil kõigil on võimalik ilus olla. 

Soov sobituda kujuteldavatesse ilustandarditesse värvides juukseid, kasutades palju make-upi, kandes võltspäevitust jne. See võtab küll aega, et õppida armastama oma kahvatut valget nahka ning halle juukseid, kuid see on seda väärt.

Kontrolli kaotamine.

Saksa filosoofi, Simone de Beauvoiri, kirjutatud “The second sex”.

Hmm, paremaks inimeseks.

Kas on OK kui ma vastan „ma ei tea“?

Vein.