DĀVIS SUHAREVSKIS

Need on odavad, laialt levinud ja potentsiaalselt eluohtlikud – koostisained, mida võib leiduda su kosmeetikakotis, kuid mida tuleks vältida.

Sama kaua kui ilutooteid on tuntud, on inimesed kasutanud ilu nimel ka mürgiseid aineid. Kuninganna Victoria valitsemisajal kasutasid daamid pupillide laiendamiseks Atropa belladonna (karumustika ehk musta belladonna) ekstrakti, mis põhjustas lõpuks pimedaksjäämise. Geišade hästi tuntud välimuse saavutamiseks kasutati pliid sisaldavat valget näovärvi kuni 20.th sajandi alguseni, mil selle asemel võeti kasutusele riisipuuder. Paraku kerkis umbes samal ajal esile uus trend: helendavad ilutooted. Mis oli nende saladus? Segu radioaktiivsest raadiumist ja fosforist, millega saavutati ebamaine sära. Enamik neist ilutoodetest saavutas suure menu valeteabe ja inimeste teadmatuse tõttu. Tänapäeval oleme targemad ega määri enam näonahale kahjulikke aineid. Või kas ikka oleme?

Sukeldume kahjulike koostisainete
sogasesse vette ning uurime, mida oleks targem mitte kasutada.

Talk on valge matt pulber, mida kasutatakse lauvärvides, jumestuskreemides, huulepulkades, muudes meigitoodetes ja ka beebipuudrites. See tundub kahjutu ja puhas talk seda tegelikult ongi. Ent kaevandustes esineb talk tihti koos asbestiga. Ning kuna nende eraldamine on kallis ja keeruline, sisaldab talk toodetesse jõudes tavaliselt ka asbesti. Asbest on mineraal, mis koosneb nõeljatest kristallidest (asbestikiud). Sisse hingatuna läbistavad need hingamiselundid ja võivad põhjustada kopsudes põletikku ehk asbestoosi, millest võib lõpuks kujuneda kopsuvähk, mesotelioom või parema südamepoole puudulikkus ehk nn kopssüda (cor pulmonale).

Me kõik teame silikooni. Oleme seda näinud ja tõenäoliselt sellega kokku puutunud. Silikooni kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, kuna see on lihtsalt nahale kantav ning pehme. Enamiku silikoonide molekulid on piisavalt suured, nii et need ei tungi läbi naha ega kahjusta meid, kuid väiksemaid molekule peetakse püsivaks, bioakumulatiivseks ja toksiliseks. Imendunud silikoonid põhjustavad kroonilist põletikku, mis kurnab neerupealiseid ja maksa, ning lagunevad väiksemateks molekulideks, sh ränidioksiidiks. Ränidioksiid on kantserogeenne saasteaine, mis kahjustab immuunsüsteemi ja põhjustab silikoosi. Niisiis: head aega, silikoonid!

Mineraalõli – sellega tundub asi lihtne: miks peaks keegi tahtma oma näole määrida ainet, mis on saadud naftast, kui ometi on olemas looduslikud õlid, mis sisaldavad nahka toitvaid ja lipiidkihti tugevdavaid kasulikke rasvhappeid? Kuid mineraalõli on tohutult palju odavam ning Pecunia non oletehk raha ei haise. Mineraalõli probleem (lisaks päritolule) seisneb selles, et see imendub nahka ning kipub meie keha saastama, s.t see ladestub rasvarakkudesse ja eritub isegi rinnapiima. Mootorite jaoks sobib see muidugi suurepäraselt.

Kuna me juba naftarongil oleme, räägime veel ühest rühmast derivaatidest: PEGid (polüetüleenglükoolid) on hea näide ebameeldivatest koostisainetest. Need sisaldavad toksilisi ja kantserogeenseid saasteaineid, on arvatavasti genotoksilised ja pealekauba imenduvad eriti hõlpsasti nahka ning haaravad endaga kaasa ka muid aineid, nii häid kui ka halbu. PEGid, teil on küll kriips peal!

Ning lõpuks FRPd ehk formaldehüüdi vabastavad säilitusained. Ärge saage minust valesti aru, formaldehüüd on suurepärane kemikaal. Sellel on palju kasutusvõimalusi, kuid ükski neist ei sobi kokku elusa organismiga. Ükskõik millise elusa organismiga. Seda kasutatakse biotsiidina, desinfitseeriva vahendina ning palsameerimiseks. Elusa inimese organismis on sellel ärritav ja kantserogeenne mõju. Kosmeetikatööstuses kuulub see odavate säilitusainete koostisesse. Kui säilitusaine näo soojuse mõjul laguneb, vabanevad formaldehüüdi molekulid.

Siin nimekirjas on vaid väike osa potentsiaalselt ohtlikke koostisaineid. Nende kõikide tundmine ja vältimine tundub olevat don Quijote vääriline ülesanne ja seda ta tõepoolest ka on. Kuid me ei võitle üksi – sellised organisatsioonid nagu ECOCERT, COSMOS jt jälgivad hoolikalt turgu ning harivad tarbijaid ja tootjaid, kes ei ole veel nii teadlikud. Kuid alati ja igal juhul on hea mõte kahtlasena tunduvad koostisained üle kontrollida!