PÄIKESEKAITSETOOTED

Pole sugugi lihtne valida parimat päikesekaitsekreemi, kui poes on ilutoodete riiulid lookas erinevate päikese eest kaitsvate toodete all. Kasutusel on kahte tüüpi päikesekaitsefiltreid – FÜÜSILISED ja KEEMILISED, kuid ühtedel võib olla üpris negatiivseid kõrvalmõjusid.

Kui suur suvi on käes, tundub mõte mõnuleda soojade päikesekiirte all nii vastupandamatu, kuid nagu me teame, võib päikesekummardamine põhjustada põletust, pigmendilaike, kortse, naha elastsuse vähenemist ja nahavähki. Seetõttu on päikesekaitse hädavajalik! Kuid asi ei ole nii lihtne – mõned päikesekaitsetooted sisaldavad koostisaineid, mis võivad varjatult su nahka hoopis kahjustada. Päikese käes viibimisel tuleb end kaitsta, kuid paljud päikesekaitsetooted võivad tuua rohkem kahju kui kasu.

MIS VAHE ON FÜÜSILISTEL JA KEEMILISTEL FILTRITEL?

Füüsilised ehk mineraalidel põhinevad päikesekaitsetooted
püsivad naha pinnal ja peegeldavad päikesekiiri tagasi nagu peegel. On vaid kaks looduslikku filtrit – titaandioksiid ja tsinkoksiid, ning viimast neist kasutatakse Mádara Cosmeticsi päikesekaitsetoodetes. See ei imendu nahka, annab kaitse nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ning selle ohutuse kohta on usaldusväärsed tõendid. Füüsilise filtriga päikesekaitsetooted on parim valik tundlikule nahale, kuna on väiksem tõenäosus, et need põhjustavad nahaärritust. Ja kõige rohkem meeldib meile see, et neid on lihtne kasutada – need tooted kaitsevad nahka niipea, kui on nahale kantud, seega pole vaja oodata, enne kui päikese kätte minna. Füüsiliste filtritega päikesekaitsetooted jätsid varem nahale valge varjundi või valgeid triipe, nii et nägu näis kaelast kahvatum või nahale jäi valge kiht. Õnneks on see nüüd minevik, sest olemas on häid tooteid, mis nahale valget kihti ei jäta – nüüd on võimalik leida ohutuid ja looduslikke päikesekaitsefiltriga tooteid, mille puhul ei pea läbi ajama siidise ja luksusliku tekstuurita ega pea kartma, et nahale jääb valkjas kiht.

Keemilised päikesekaitsetooted
neelavad UV-kiirgust naha sees nagu käsn. See protsess võib põhjustada naha kuumenemist ja tekitada vabu radikaale. Kuna keemiliste filtrite kaitsespekter on kitsas, on naha tõhusaks kaitsmiseks vaja paljudest kemikaalidest koosnevat kokteili. Paljud inimesed ei tea, et keemilised filtrid võivad põhjustada silmade kipitust, ummistada poore, tekitada punetust, pigmendilaike ja naha värvuse muutusi. Mõnedest uuringutest nähtub, et keemilised filtrid võivad isegi kahjustada hormoonsüsteemi toimimist, tekitada hormoontundlikke vähitüüpe või vabu radikaale naha sees.
Teadlased on leidnud sünteetiliste UV-filtrite jääke 85% analüüsitud rinnapiima proovides1. Oksübensooni ja nelja muu päikesekaitsefiltri jääke leiti Šveitsi naiste rinnapiimast, mis näitab, et need ained võivad mõjutada arenevat loodet ja vastsündinut.
Kuid asi pole ainult inimeste tervises. 1. mail sai Hawaiist esimene piirkond, mis keelustas keemiliste filtritega päikesekaitsetoodete müügi. Selgub, et sellised ained nagu oksübensoon ja oktinoksaat põhjustavad korallide pleekimist ning need on kahjulikud ookeani ökosüsteemidele.

MUST NIMEKIRI

Vali päikesekaitsekreemi targalt! Väldi neid kahjulikke kemikaale ja naudi tervislikku suve.

Oksübensoon (bensofenoon-3)
Keskkonnaorganisatsiooni EWG (Environmental Working Group), murettekitavam koostisaine, mida tavaliselt keemiliste filtritega päikesekaitsetoodetes kasutatakse. See „paharet“ käitub kehas östrogeenina2 ning seda seostatakse naiste puhul endometrioosiga3. Võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone4.

Oktinoksaat (etüülheksüülmetoksütsinnamaat)
Ka seda kemikaali on leitud inimorganismist, kaasa arvatud rinnapiimaproovidest1. Uuringutest on selgunud ka võimalikud fotoallergilised ja allergilised reaktsioonid4, organismis hormoonina käitumine ning mõju reproduktiivsüsteemile5.

Oktokrüleen (Octocrylene)
See päikesekaitsetoodetes tavaline koostisaine võib põhjustada allergilisi nahareaktsioone6.
Avobensoon (butüülmetoksüdibensoüülmetaan)
Avobensoon on keemiliste filtritega päikesekaitsetoodetes väga populaarne, kuna see absorbeerib tõhusalt nii UVA- kui ka UVB-kiirgust. Kuid teadlased on avastanud, et see laguneb päikese käes, mis põhjustab vabade radikaalide vabanemist. Seda seostatakse ka immuuntoksilisuse ja allergiliste reaktsioonidega7.

Homosalaat (3,3,5-trimetüültsükloheksüül-2-hüdroksübensoaat)
Ka seda keemilist ühendit on leitud rinnapiimast1. On tõendeid, et see ühend takistab östrogeeni, androgeeni ja progesterooni toimimist8.

Oktisalaat (etüülheksüülsalitsülaat)
Laborikatsed on näidanud nahka imendumist9 ja on teateid allergilistest reaktsioonidest10.
.

NAHA- JA KESKKONNASÕBRALIKUD PÄIKESEKAITSEKREEMID

PLANT STEM CELL AGE-DEFYING
FACE SUNSCREEN SPF30

€ 29.00

PLANT STEM CELL ANTIOXIDANT
BODY SUNSCREEN SPF30

€ 19.00

VIITED
(1) Schlumpf M, Kypke K, Birchler M, Durrer S, Faass O, et al. 2008. Endocrine Active UV Filters: Developmental Toxicity and Exposure Through Breast Milk. Chimia 62: 1-7.
(2) Kunz PY, Galicia HF, Fent K. 2006. Comparison of in vitro and in vivo estrogenic activity of UV filters in fish. Toxicol Sci 90(2): 349-361.
(3) Kunisue, T. 2012. Environmental Science and Technology.
(4) Rodriguez E, Valbuena MC, Rey M, Porras de Quintana L. 2006. Causal agents of photoallergic contact dermatitis diagnosed in the national institute of dermatology of Colombia. Photodermatol Photoimmunol Photomed 22(4): 189-192.
(5) Schneider S, Deckardt K, Hellwig J, Mellert W, Schulte S, van Ravenzwaay B. "Octyl methoxycinnamate: two generation reproduction toxicity in Wistar rats by dietary administration."
(6) de Groot AC, Roberts DW. 2014. Contact and photocontact allergy to octocrylene: a review. Contact Dermatitis. 70(14):193-204.
(7) Stitt WZD, Scott GA, Martin RE, Gaspari AA. 1996. Multiple chemical sensitivities, including inatrogenic allergic contact dermatitis, in a patient with chronic actinic dermatitis: implication for management. American Journal of Contact Dermatitis 7(3): 166-170.; Buckley D, Wayte J, O.
(8) Krause M, Kilt A, Blomberg Jensen M, et al. 2012. Sunscreens: are they beneficial for health? An overview of endocrine disrupting properties of UV-filters. Int J Andrology. 424–436.
(9) Walters KA, Brain KR, Howes D, et al. 1997. Percutaneous penetration of octyl salicylate from representative sunscreen formulations through human skin in vitro. 1219-1225.
(10) Singh M, Beck MH. 2007. Octyl Salicylate: a new contact sensitivity. Contact Dermatitis.