LIVA OLINA

Mis tuleb pärast looduslikku nahahooldust?
Midagi enamat kui looduslik nahahooldus!

Paarieurone kampsun second-hand-poest ning hindamatu hoiak.
Foto: Vika Anisko

Me elame huvitaval ajal, mil ületootmine seab meid keerukate valikute ette. Asju on maailmas nii palju, et juba üheainsa otsuse tegemine võib panna pea pööritama. Sellistel hetkedel on meie rahal hääl, sest me toetame seda, mida ostame. Õnneks on meil võimalik valida. Valida palju rohkemat kui nahahooldus. Tänapäeval võib pea iga ost olla säästev, eetiline või muu lisandväärtusega. Mina võtan seda kui mängu – me peame olema nutikad ja tegema õigeid valikuid, selleks et saada järgmisele tasemele. Sest sellel teel varitseb sind palju lõkse. Jah, tõepoolest väga palju lõkse.

Rohkem kui aasta tagasi kolisin südame sunnil Pariisi. Muidugi olin ma ennegi välismaal käinud, aga iial enne ei olnud mind igapäevaelus ümbritsenud nii palju kauneid asju. Vaateakende imetlemisest sai peagi mu linnaelu meelelahutus ja see ajas mu meeleheitele, sest ma tahtsin saada põhimõtteliselt kõike. Ma tundsin, nagu neelaks suurlinn mu alla, nii et ma kaotan arusaamise oma tunnetest. Kuni siis ühel päeval miski nagu praksatas mu sees ning ma leidsin justkui kaardi või kompassi, mis näitas mulle kätte tee, mida mööda loovida läbi meie tarbimisajastu.

Ma olen alati armastanud vintage-moodi ja second-hand-poode. Mulle meeldivad asjad, millel on hing ja lugu. Mulle meeldib kanda oma sõprade vanu rõivaid, sest nii tunnen ma nende lähedust isegi siis, kui olen neist kaugel. Nii mõtlen ma sõprade peale ehk rohkemgi kui muidu ja mulle meeldib oma sõprade peale mõelda. Nõukogude Liidus möödunud lapsepõlves sõime me seda, mis oma aiamaal kasvas. Tütarlapsest naiseks kasvasin ma koos Madara Cosmeticsi meeskonnaga ning sain tänu neile veelgi rohkem teada rohelisest elustiilist ja nutikatest igapäevastest valikutest. Ma olen isegi vihmametsas elanud, nii et energiat toodavad päikesepaneelid ja vesi pumbatakse maa alt selle sama päikeseenergiaga… Voilà! Mul on alati kaart taskus olnud, miks ma siis tormasin ringi, nagu oleksin eksinud? Tegin vaid ühe range otsuse – osta ainult säästvaid, eetilisi, second-hand- või vintage-rõivaid, kuid see suhtumine on laienenud ka teistele elualadele. Alguses oli vaid mahekosmeetika ja kaalutletumad rõivavalikud, nüüd hõlmab see kõike. Tuleb välja, et linnades on palju kohti, kus saab täita taaskasutatavaid veepudeleid, et vältida ühekordselt tarvitatavaid plastanumaid, ehteid tehakse kullast, mis on taaskasutusse võetud vanadest elektroonikaseadmetest. Toiduaineid on võimalik osta otse talunikelt, raamatuid teistega vahetada ning Pariisi kesklinnas on isegi komposter!

4 euro eest soetatud kootud kardigan second-hand poest ja laenatud pidžaama, sest siis oli pühapäev ja pühapäevad on mõeldud pidžaamas mõnulemiseks.
Foto: Vika Anisko

Otsustasin ka tööelus, nii kirjutamise kui ka modellitöö puhul, toetada vaid kaubamärke ja üritusi, mis hoolivad meie tulevikust. Kummalisel kombel hakkas minu ellu tulema samasuguse suhtumisega inimesi ning tekkisid koostöövõimalused. Mul õnnestus pääseda Prantsuse Vogue’i, toetades sõbra säästvat rõivamarki, ning uskuge mind, ma poleks sinna saanud mitte mingil muul moel, ükskõik kui pühendunud ma ka ei oleks olnud oma modellikarjäärile. Tundub, et imelisi asju hakkab juhtuma, kui kuulad oma südant.

Ma arvasin ikka, et pean kolima loodusele lähemale, selleks et elada säästvamalt. Tundub, et suurlinna kontrastid muutsid mu „rohelise hääle“ valjemaks kui iial enne. Võib-olla seepärast, et siin pole kauneid metsi, kuhu pugeda peitu karmi reaalsuse eest. Kõik on otse mu silme all – kaos, põrgu ja teadmatus… Kuid me ei tohi seda eirata. Me peame minema ja andma endast parima. Sest igal, tõesti igal alal on kaubamärke ja valikuid, mis võimaldavad toetada paremat tulevikku, vähendades meie jalajälge sellel planeedil. Mahekosmeetika ei ole veel kõik. Millised on sinu järgmised sammud?