Neuroplastilisus – see on kuum trend, mis on pannud kihama teadus- ja psühholoogiaringkonnad. See on nagu ajujooga, kuid kas on võimalik aju treenida, kuni see on valmis kasvõi spagaati tegema?

Vanale koerale uus trikke ei õpeta… Või siiski?

Väga levinud on arvamus, et aju omandab uusi teadmisi kõige paremini lapsepõlves ja noorukieas. See selgitab, miks täiskasvanud võtavad üpris harva ette uute ja keerukate oskuste omandamise, näiteks hakkavad õppima uut võõrkeelt või lohesurfi.

Võrdluseks võib tuua füüsilise vormi. Kui keskkoolis suutsid kõik hüpata kõrgele ja joosta kiiresti ning paindusid nagu plastiliinikujukesed, siis vanuse lisandudes, mida enam aastaid on kontorilaua taga istutud ning püsti tõustud vaid kohvi või saiakese järele minemiseks, hakkab keha võimekus ja vastupidavus kaduma. Seda seni, kuni end uuesti kokku võetakse ja takka sunnitakse – siis saab keha tasapisi tagasi endised võimed. Sama võib toimuda ka ajuga.

Saame tuttavaks neuroplastilisusega – see on aju võime õppida kogu elu vältel, paindudes, sirutudes ja ühendusi uuendades. Mõned teadlased arvavad isegi, et aju on võimalik treenida end ise parandama ning kõrvaldama depressiooni, söömishäireid ja muid keerukaid probleeme. Samuti on võimalik kujundada uusi emotsionaalseid vastuseid juba tuttavatele ärritajatele ning isegi muuta oma harjumusi.

Neuroplastilisus on aju võime moodustada uusi närviühendusi. Seda esineb ajus peamiselt kolmel põhjusel: esiteks väga noores eas, kui aju alles loob süsteemi, teiseks juhul, kui aju saab kuidagi kahjustada, ning kolmandaks kogu täiskasvanuea vältel alati, kui omandatakse uusi oskusi või kogemusi. Aju areneb pidevalt tänu kogemustele.

Kuidas siis laiendada oma teadvuse piire? Saavuta suurepärane kognitiivne vorm nende ajutreeningutega!

Flex and stretch your brain
MADARA COSMETICS

PANE END PROOVILE

See on meeletreeningu kõige enesestmõistetavam samm – mõistus peab olema pidevalt töös, et paremini toimida. Uute oskuste omandamine suurendab kiirust, millega aju teavet töötleb. Püüa siis leida uusi viise, kuidas end iga päev proovile panna ja üllatada. Õpi uut keelt, kirjuta selle käega, millega sa tavaliselt ei kirjuta, joo klaasike veini esmaspäeva õhtul (noh, lõbus peab ju ka olema!) ning tee kõike vastupidi oma tavalistele harjumustele. Välju mugavustsoonist, et aju peaks ühendusi uuendama. Kui teed seda mingi aja vältel, siis aju n-ö ärkab ning tajub kõike erksamalt.

MEDITEERIMINE

Mediteerimine ei tähenda vaid sügavalt sisse ja välja hingamist ning stressi maandamist. Mediteerimise käigus saavutad sa täiesti teistsuguse vaimse taseme. Selleks et see oleks võimalik, pead sa oma aju kontrollima. ZEN’i kogemine haarab sind kaasa uut ja põnevat moodi. Ammu on teada, et mediteerimine avaldab positiivset mõju vaimsele heaolule, suurendab keskendumis- ja tähelepanuvõimet ning leevendab mitmesuguste häirete sümptomeid. Ja see pole veel kõik – 2011. aastal Harvardi Ülikoolis tehtud uuring näitas, et teadveloleku arendamine toob kaasa aju hallaine tiheduse kasvu teatud piirkondades, parandades õppimisvõimet, mälu ja tunnete kontrolli.

PROOVI MIDAGI ERINEVAT

Kui soovid filmi vaadata või raamatut lugeda, valid üldiselt automaatselt midagi, mis on sinu maitse järgi. Selleks et su aju peaks pingutama pisut rohkem kui tavaliselt, proovi midagi uut. Kui sulle meeldib lugeda armastusromaane, haara järgmine kord riiulist hoopis elulooraamat. Kui armastad vaadata ulmefilme, lase ajul puhata ning vaata hoopis koduperenaiste tõsielusaadet. Võib-olla ei naudi sa seda kogemust samavõrd kui oma tavalist valikut, kuid sa kujundad siiski mingi arvamuse ning sul on, millest seltskonnas vestelda.

REISI ROHKEM

Vaat see on lõbus viis saada targemaks ja hulga vahvate mälestuste võrra rikkamaks. See on iseenesestmõistetav, kuna reisides ei avarda sa mitte üksnes oma silmaringi, õppides tundma võõrast riiki, vaid esitad ka oma ajule tõsise väljakutse. Kõik, alates lennujaamast hotelli jõudmiseni kuni parimaid Margherita’sid pakkuva kohaliku pizzeria leidmiseni on sinu aju jaoks uus ülesanne. Kuid sa ei pea unikaalse kognitiivse kogemuse omandamiseks isegi lennupileteid ostma – võid saada sellise kogemuse võrra rikkamaks kasvõi iga päev, kui valid töölt koju minemiseks uue tee ning vaatad tähelepanelikult ümbrust, et märgata varem tähelepanuta jäänud detaile. Oma kodulinna mällu salvestamine on tõeliselt tõhus ajutreening!

MADARA COSMETICS, BEAUTY

OLE OMA KEHA VASTU HELL

Sinu keha on keerukas süsteem, kus iga funktsioon on teistega seotud. Kui plaanid vaimset treeningut, mõtle ka keha füüsilisele treenimisele. Aju tervisele aitab kaasa ka tasakaalustatud toitumine – vähe rasva, vähe kolesterooli ning ohtralt antioksüdante. Regulaarne kehaline treening mõjub hästi veresoontele ning see aitab kaitsta ajukude.