Iga meie tegu vannitoas lõpeb ookeanis. Me lausa ujume plastimeres, seega loeb iga samm ja väikegi muudatus. Tutvustame levinumaid vannitubades leiduvaid tooteid ja koostisaineid, mis saastavad ookeani ja annavad hoogu reostuskatastroofile, mis meie planeeti lämmatab.

Ilutööstus ei ole ainult üks maailma suuremaid majandusharusid, vaid ka üks enam saastavaid. Kui pead end südametunnistusega ja vastutustundlikuks tarbijaks, kes väldib kilekottide kasutamist ja teeb keskkonnasõbralikke valikuid, oled ilmselt juba kursis karidega, mida tuleb vältida. Kui aga mitte, võiksid lugeda, millisel salakavalal moel õõnestab su ilurutiin planeedi ja maailmamere ökosüsteemi.

VIIS VAENLAST

MIKROGRAANULID

Tillukesed plastkuulid, mida kasutatakse näo- ja kehakoorijates, hambapastades ja dušigeelides. Mikroplastiks nimetatakse plastitükikesi, mis on väiksemad kui 5 mm ning läbivad seega hõlpsalt veepuhastusfiltreid ja jõuavad lõpuks järvedesse ning meredesse. Mikrograanulid keelati hiljuti Suurbritannias, kuid mujal maailmas levivad need üha laiemalt. See saasteaine on palja silmaga vaevu nähtav, kuid teeb planeedile ja mereelustikule määratut kahju.

PAREM VALIK:

Looduslikud koorivad koostisained, mis ei kahjusta keskkonda, näiteks vulkaaniliiv. Proovi vulkaaniliivaseepi Volcano scrub soap mis on rikastatud õrnalt koorivate vulkaaniliste mineraalidega.

PLASTIST VATITIKUD

Nende peale justkui ei tulekski, kas pole? See tavaline majapidamises kasutatav toode on üks ookeanis hulpiva mikroplastimandri ehituskividest ning võib olla tappev lindudele, loomadele ning mereelustikule. Vatitikud on väikesed ja satuvad tihti kanalisatsiooni, jõudes lõpuks randadele ja merre, kus neid söövad linnud ja kalad.

PAREM VALIK:

Alternatiivsed loodussõbralikud komposteeruvad tooted, milles on kasutatud sertifitseeritud mahepuuvilla ja biolagunevat pulka.

SÄRA

Peomeigi vältimatu komponent juba aastaid. Säravad kehad, juuksejuured, palged, silmalaud – see kõik on ammu nähtud. Mis selles sädelevas haldjatolmus siis halba on? Nagu selgub, ei ole see keskkonna seisukohalt kaugeltki nii hiilgav, sest suurendab mikroplastireostust. Mikroplastiosakesi leidub juba meie sissehingatavas õhus, joogivees ja mereandides – kord vette jõudnud, levivad need kõikjale.

PAREM VALIK:

Biolagunev särapuru, mis on valmistatud taimsest tselluloosist, või mineraalidel põhinev särapuuder.

OKSÜBENSOON

Üks kahjulikumaid UV-kiirgust tõkestavaid koostisaineid, mida leidub keemilistes päikesekaitsetoodetes. See on äärmiselt ohtlik korallriffidele, sest pleegitab koralle ja kahjustab koguni nende DNA-d. Seetõttu otsustasid Hawaii seadusandjad sel aastal keemilised päikesekaitsefiltrid alates 2021. aastast keelata. Loogika on lihtne: kui see on kahjulik mereelustikule, kuidas saab see olla hea sinu nahale? Klõpsa siia et saada rohkem infot oksübensooni kahjulikkusest inimese tervisele.

PAREM VALIK:

Füüsiliste filtritega looduslikud päikesekaitsevahendid, näiteks MADARA SPF30.

PAKKEMATERJAL

Üha rohkem tarbijaid eelistab keskkonnasõbralikke tooteid ja pöörab tähelepanu pakendile. Ent teha on veel palju – ringlusse võetav on ainult väike osa plastist, mida kasutatakse ilu- ja nahahooldustoodete pakendites. Õnneks on loodussõbralikud pakendid nüüd moes ja sul on võimalik teha osteldes jätkusuutlikumaid valikuid. Näiteks MADARA tuubid, purgid ja pudelid on 100% ringlusse võetavad. 2016. aastal oli rohkem kui kolmandik meie plastpakenditest toodetud tarbijatelt ringlusse võetud plastist.

PAREM VALIK:

Saada pakendid ringlusse või vali biolagunevast või ringlussevõetud plastist pakend.

TEADLASTE HINNANGUL ON 2050. AASTAKS MERES PLASTI ROHKEM KUI KALU.

Allikas: „The new plastics economy: Rethinking the future of plastics & catalysing action“,
Ellen Macarthur Foundationi aruanne.

IGAL AASTAL JÕUAB OOKEANI VÄHEMALT 8 MILJONIT TONNI PLASTI. SEE VASTAB ÜHE PRÜGIAUTO KOORMA OOKEANI HEITMISELE MINUTIS.

Allikas: „The new plastics economy: Rethinking the future of plastics & catalysing action“,
Ellen Macarthur Foundationi aruanne

.